pühapäev, 10. oktoober 2021

Aafrika küngaste järg...

 

"Ameerika kirjandus põlvneb tervenisti sellest. Enne "Huckleberry Finni" polnud midagi. Ja sestsaadik pole midagi niisama head olnud."

No nii, lõpuks jõudsingi Hemingway "Aafrika haljaste küngasteni". Tahtsin näha, kas kontekstist väljarebitud tsitaat kontekstiga on sama. Oli. Hemingway on öelnud, et püüdis kirjutada seda raamatut veiderdamata, hästi tõepäraselt. Imelik, aga mind kui lugejat see ei köitnud vastupidiselt mõnele teisele Hemingway raamatule, milles on kirjanduslikku vabadust. Kui lugesin Kaplinski "Kust tuli öö", olin hämmingus tema stiilist, et kas nii saab kirjutada. Ka Õnnepalu paljusid raamatuid loen ja naudin tema argist stiili. On ju ütlus, et kirjutab ei millestki. Mu meelest, kes seda suudab, on kirjanik. Paraku jäi see Aafrika lugu  pooleli, oli liiga realistlik.  

Enne kui pooleli jätsin, leidsin sealt ühe päris hea Hemingway tunnistuse, et mida peaks hea proosakirjanik omama, et suuta kirjutada sellist, mis ajas ka alles jääb. 

Need tegurid olid järgmised: peab olema annet, palju annet; peab olema enesedistsipliini; peab olema selge kujutlus, mis sellest välja tuleb, ning absoluutne südametunnistus. Lisaks peab kirjanik olema tark, omakasupüüdmatu ning küllalt kaua elama. 



                                                                Mida või keda näed sina?