Jälle need...

 ... naksitrallid, lumejänesed, porgandid, kodutud, Nobeli-trallid, jõulud, eksamid, katuserahad, karvad, puuviljad, plekkveljed, klassikatähed, sõnad-sõnad-sõnad.

Sõber Google jätkas niimoodi, kui söötsin talle sisse otsisõnad Jälle need. Täna, 30. jaanuaril on eesti kirjanduse kooslugemise päev. Loeme "Naksitralle"! "Jälle neid naksitralle".

Üle pika aja märkasin, et möödunud nädal oli mu tarbitav meedia tasakaalus. Ütles ju Sammalhabegi, et looduses peab valitsema tasakaal. Kõikide nende haiguste ja sõjauudiste kõrval räägiti palju eesti kirjandusest. Hingekosutav saade oli esmaspäeval, vt sellel lehel on  põnevate linkide hulgas ka see viide. Nelikümmend minutit tarkade inimeste vestlust kuulata on rõõm. Ka kuulaja aju töötab.

Kirjandussõbra südames lehvib iga päev lipp (https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjandussobra-sudames-lehvib-lipp-iga-paev/ ). Nii see on. Kui loed, on sul võimalus kaduda argipäevast, on võimalik hinge pugeda teiste inimeste maailma. Jah, iga päev natuke ja natukesest saab palju. Nagu investeeriminegi:)

Aga lugemine on ju nii raske ja tüütu. Mul pole üldse aega. Mind ei huvita, mis teised kirjutavad. Milleks üldse eesti kirjandus? Väited, mida kuulen vähemalt kolm korda nädalas. Eks saaksin igale miskit vastugi öelda, kuid siis mõtlen, et igaüks teab ju, kuidas ta oma aega kasutab, elu vormib. 

Mõnikord takistab lugemist ootusärevus, läbematus. Raamat võiks ju kiiremini läbi saada või siis tahaks juba teada, kuidas kõik see lõpeb. Selle kärsitusega meenub mulle üks Hiina naljalugu. 

Söögikohta astub kiirelt üks mees ja juba uksel nõuab oma nuudliportsjoni, et miks ma neid juba pole saanud. Koha omanik võtab siis nuudlikausi ja valab selle lauale, sest tal läheb seda kaussi väga ruttu vaja. Mees muidugi vihastab ja kodus ütleb naisele, et suren vihast. Naine paneb selle peale oma kimpsud-kompsud kokku ja teatab mehele, et kui sa sured, siis ma lähen kohe uuesti mehele. Lähebki. On siis uue mehega esimese öö, pärast seda aga palub mees kohe naisel lahkuda. Naine on kimbatuses, et miks. "Su süü on selles, et sa ei ole mulle ikka veel poega sünnitanud!"

Jah, seda kärsitust on meil kõikjal, v.a kirjanduses. 

Ju arvasid raamatu ära. 😉

Muutud sina, muutub maailm

Kas see ikka on nii? 

Siis peaks ju aasta algus olema tohutu muutuste maailm. Ikka ja jälle kuuled aasta alguse lubadusi. Mu ümber peaks olema muutunud inimesed, aga pole ju. Näen ikka enda ümber ringisebivaid asjalikke, nukraid, rõõmsaid, jõuetuid, kavalaid, kahtlevaid... Näen ikka pilke, mis vaatavad sulle otse silma; pilke, mis pööravad kiiresti ära; pilke, mis ei jõuagi sinuni. 

Muutuvad ainult numbrid mu ümber: elekter, toiduained, nakatunud... "Oma liikumise tunnetamine tähendab oma tiksuva aja tunnetamist." Umberto Eco

Alati kui soovin rohkem süveneda teemasse, kipun kiikama sünonüümisõnastikku. Kuidagi hea on leida varjundeid. Mustvalge maailm ei suru end peale, tekivad värvid...

Muutus - muudatus, muutumine, teisendamine, tuulutus, vahetus, areng

Täna valin tuulutuse:)

PS! Kes küll neid näitelauseid sõnastikesse valib? 😺

Talve selgroog

Näärikuu ehk jaanuari keskpaiga rahvakalendripäevade tähendus polnud vararahval ei midagi muud, kui et oleme poole peal. Nii juba möödunud 14. jaanuar, taliharjapäev kui ka eesolev 18. jaanuar, tõnisepäev tuletavad meile meelde, et talv on poole peal: siit liigume edasi ikka kevade poole. 

 Jah, tõesti. Oleme küll koolis olnud ainult nädala, aga tunne on küll, et oi kui palju juba tehtud ja oi kui palju on teha. Kõiges selles tuleb leida tasakaal. Oh, kuidas armastan seda sõna ja seda tunnet. 

Tasakaal. Suhetes, töödes/tegemistes, milles iganes. 

Tasakaal argipäevade ja puhkepäevade vahel on muidugi olematu. Eks see tuleb tekitada enda peas -  

teed küll tööd, aga see on sinu puhkuseks või vastupidi: puhates teed tööd. 

Kas jätkub tarkust ja selgroogu seda korraldada? 

Elagu talve selgroog!

Lubadustega toitma

 Pealkirja tõlge: kellelegi katteta lubadusi andma

Uuel aastal

- olen normaalne,

- ei jäta lugemata ühtegi soovitatud raamatut,

- teen kõik kodused tööd tähtaegselt,

- käin konsultatsioonides, kui vaja,

- tunnen rõõmu sõpradest,

- teen tööd hoole ja armastusega,

- ei noki niisama nina,

- küpsetan paremaid pannkooke,

- kõnnin iga päev vähemalt 3 kilomeetrit,

- naeratan vastutulevatele inimestele,

- suhtlen meeldivalt oma kaasteelistega nii kodus kui tööl,

- osutan elu valukohtadele, 

- kirjutan loetava käekirjaga,

- räägin selgelt ja arusaadavalt,

- ei keeruta,

- võtan osa üritustest,

- hoian oma toa korras,

- riietun stiilselt,

- pesen kenasti hommikul ja õhtul hambaid,

- ei kihuta ei rattal ega autoga,

- kinnitan alati turvavöö,

- tunnen huvi ümbritsevast,

- olen vait seal, kus vaja,

- naeran ka siis, kui ei saa naljast aru,

- lähen normaalsel ajal magama,

- ei kiika kogu aeg telefoni, et äkki...

- maksan oma arveid rõõmuga,

- saan aru, et kõik, mis teen, teen endale,

- saan aru, et see aasta lõpeb ja tuleb uus aasta...