Laupäev, 15. jaanuar 2022

Talve selgroog

Näärikuu ehk jaanuari keskpaiga rahvakalendripäevade tähendus polnud vararahval ei midagi muud, kui et oleme poole peal. Nii juba möödunud 14. jaanuar, taliharjapäev kui ka eesolev 18. jaanuar, tõnisepäev tuletavad meile meelde, et talv on poole peal: siit liigume edasi ikka kevade poole. 


 Jah, tõesti. Oleme küll koolis olnud ainult nädala, aga tunne on küll, et oi kui palju juba tehtud ja oi kui palju on teha. Kõiges selles tuleb leida tasakaal. Oh, kuidas armastan seda sõna ja seda tunnet. 

Tasakaal. Suhetes, töödes/tegemistes, milles iganes. 




Tasakaal argipäevade ja puhkepäevade vahel on muidugi olematu. Eks see tuleb tekitada enda peas -  
teed küll tööd, aga see on sinu puhkuseks või vastupidi: puhates teed tööd. 
Kas jätkub tarkust ja selgroogu seda korraldada? 
Elagu talve selgroog!


Laupäev, 1. jaanuar 2022

Lubadustega toitma

 Pealkirja tõlge: kellelegi katteta lubadusi andma

Uuel aastal

- olen normaalne,

- ei jäta lugemata ühtegi soovitatud raamatut,

- teen kõik kodused tööd tähtaegselt,

- käin konsultatsioonides, kui vaja,

- tunnen rõõmu sõpradest,

- teen tööd hoole ja armastusega,

- ei noki niisama nina,

- küpsetan paremaid pannkooke,

- kõnnin iga päev vähemalt 3 kilomeetrit,

- naeratan vastutulevatele inimestele,

- suhtlen meeldivalt oma kaasteelistega nii kodus kui tööl,

- osutan elu valukohtadele, 

- kirjutan loetava käekirjaga,

- räägin selgelt ja arusaadavalt,

- ei keeruta,

- võtan osa üritustest,

- hoian oma toa korras,

- riietun stiilselt,

- pesen kenasti hommikul ja õhtul hambaid,

- ei kihuta ei rattal ega autoga,

- kinnitan alati turvavöö,

- tunnen huvi ümbritsevast,

- olen vait seal, kus vaja,

- naeran ka siis, kui ei saa naljast aru,

- lähen normaalsel ajal magama,

- ei kiika kogu aeg telefoni, et äkki...

- maksan oma arveid rõõmuga,

- saan aru, et kõik, mis teen, teen endale,

- saan aru, et see aasta lõpeb ja tuleb uus aasta...