Näärikuu ehk jaanuari keskpaiga rahvakalendripäevade tähendus polnud vararahval ei midagi muud, kui et oleme poole peal. Nii juba möödunud 14. jaanuar, taliharjapäev kui ka eesolev 18. jaanuar, tõnisepäev tuletavad meile meelde, et talv on poole peal: siit liigume edasi ikka kevade poole.
Jah, tõesti. Oleme küll koolis olnud ainult nädala, aga tunne on küll, et oi kui palju juba tehtud ja oi kui palju on teha. Kõiges selles tuleb leida tasakaal. Oh, kuidas armastan seda sõna ja seda tunnet.
Tasakaal. Suhetes, töödes/tegemistes, milles iganes.
Tasakaal argipäevade ja puhkepäevade vahel on muidugi olematu. Eks see tuleb tekitada enda peas -
teed küll tööd, aga see on sinu puhkuseks või vastupidi: puhates teed tööd.
Kas jätkub tarkust ja selgroogu seda korraldada?
Elagu talve selgroog!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar