Eks igaüks meist on kogenud nii positiivset kui ka negatiivset lugemiskogemust. Vähem ehk on mõtiskletud selle üle, mis need endaga kaasa toovad.
Positiivsed lugemiskogemused 👉 vabatahtlik lugemine 👉 rikkam sõnavara 👉 kergem aru saada 👉 parem keel 👉 paremad õpitulemused.
Mis sa hing veel tahad!
Kuidas tekitada ja hoida positiivset lugemiskogemust?
📚 Järjepidevus. Lugemist peaks harjutama igapäevaselt! Alguses oleks hea, kui see toimuks märkamatult, nii et laps ei saa aru, et loetakse. Näiteks on külmkapil tähemagnetid või mingi sõnumiga magnetid või kui olete just köögilauale jahu valanud (taina tegemiseks), siis kirjutage sinna miskit. Võõrkeele õppimisel on popid uute sõnade sõnasildid. Miks mitte mõnikord sildistada koduseid asju, need segamini ajada!
📚 Vaikne hetk päevas. Tavaliselt on selleks aeg vahetult enne magamaminekut. Hea kui saaks enne magamaminekut niisama rahulikult olla, aga enne seda on raamatut loetud.
📚 Suhtlemine. Rääkida lapse/noorega värvikalt. Kõnekäänud, vanasõnad, ise loodud sõnad - kõik see rikastab ka lapse sõnavara. Kui teete mõnd kodust tööd, võiks selle töö sõnavara tutvustada või rääkida lapsele, kuidas seda vanasti tehti. Noorte arutlusi parandades näen tihti, et nad külvavad kartuleid. Tihti kipume ka ise olema argised ja näiteks alati mütsi kohta ütlema müts, aga sünonüümid soni, soge, lätu, ludu, nokats jne. Mõni juba märkaski, et ´müts´ - sel on ka teine tähendus `mütsak, potsatus jne`. Keel on rikas.
📚 Ettelugemine. Ettelugemine sobib pigem enne kooli minekut, ei-ei, mitte hommikuti enne kooli, vaid enne kooli lasteaia perioodil. Kui laps on lugemise selgeks õppinud, võiks ettelugemine alata lapse lugemisega, alles siis ema või isa. Sõnade, väljendite selgitamist ei tohi unustada. Näiteks lause Kivirähki "Oskar ja asjad" raamatust "Elutoas lõi seinakell ja kägu kukkus kolm korda." Kui paljudel on kodudes kellakäoga kell! Lauses on kaks metafoori ehk piltlikku väljendit. Õnneks oskab täiskasvanu neid selgitada. Või näiteks Lindgreni Vahtramäe Emil tõmbab supitirina pähe. Lahe, kui see on kodus või vaadatakse netist tirina pilte. Kõik, mis täiskasvanu jaoks on tavaline, ei pruugi seda olla lapse jaoks.
📚 Argiste tekstide ettelugemine. Retseptid, ajalehest (veebiuudised) mõni uudislõik, ostunimekiri, reklaamid vms. Küllap meenub teile "Bullerby lastes" Britta ja Anna, kes vanaisale lugesid ette nendest, kes on ära surnud, ja kes on saanud viiskümmend aastat vanaks, ja kõigist õnnetusjuhtumistest, siis veel kuulutusi ja kõike muud. Kui ajalehes seisab, et kuhugi on välk sisse löönud, siis võib vanaisa rääkida vähemalt kahekümnest erinevast paigast, kuhu ka välk on kunagi sisse löönud. Kui lapsed on teile miskit ette lugenud, saate nagu Britta ja Anna vanaisagi jutustada juurde.
📚 Analüüs. Raamatu lugemine ei tohiks piirduda ainult lugemisega, see on esimene etapp. Teine peaks olema arutelu. Lihtsa teksti puhul põgus arutelu, keeruka puhul peaks minema sügavuti. Vanemad on uhked, et leiavad aja lapsele ettelugemiseks, aga sel pole erilist mõtet, kui pärast loetut ei räägita, millest jutt. "Jää nüüd kenasti magama," annab vanem öömusi, kui on raamatu pärast lugemist sulgenud. Tegelikult võiks natuke veel loetust kõnelda. Mida vanemaks laps, seda põhjalikumaks võiks minna vestlused.
📚 Audioraamatud. Kui lapsel on ikkagi lugemisraskusi, siis võiks ka proovida nii, et lapsel on ees raamat ja kõlab ka audioraamat või järjejutt sellest raamatust. Laps proovib näitlejaga kaasa lugeda kas siis silmadega või pobinal.
Järjejuttude audionäiteid https://lasteekraan.err.ee/ Audiraamatuid raamatupoodides on ka vanematele lastele, nt Kivirähki "Rehepapp" või "Mees, kes teadis ussisõnu" jne.
📚 Huvitu lapse lugemislauast. Küsi, millest see raamat kõneles, kas tegelased käitusid tema meelest mõistlikult või kas miskit jäi arusaamatuks või jne. Küsimusi, mida lapsele raamatu lugemise ajal või lõpus esitada, oskab iga täiskasvanu genereerida.
📚 Eeskuju. Kui kodus loevad täiskasvanud, siis eeldatavasti suhtub ka järeltulev põlvkond raamatutesse rahulikult. Raamatupood, raamatukogu- kohad, kus tuleks ikka käia, eriti hea, kui laps oleks alati kaasas. Laps näeb vanema valikuid, saab ise sõna sekka öelda jne. Mõnikord võikiste oma raamatut lapsele ette lugeda ja rääkida talle sellest, miks loed seda raamatut, miks see sind huvitab jne.
📚 VV- valik ja vastutus, nagu tõde ja õigus. 😊 Laps peaks ise valima, siis ta ka vastutab. Mõnikord saame mõjutada märkamatult nende valikut. Näiteks jätate kogemata lauale, riiuli nurgale mõne huvitava raamatu, mida ta võiks lugeda. Mõnikord mõjutame kaudselt, näiteks ütlen lapsele, et ta käitus nagu Trebla. Kindlasti jääb laps sind vaatama suuril silmil. Naeratad ja jutustad talle Kalju Kanguri lasteraamatust "Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid". Sealt see Treblagi ehk siis Albert. Äkki ta lausa loeb siis selle raamatukese läbi. Nii saame paljusid kultuuriloolisi tegelasi nendeni viia.
Aga elus läheb tihti teisiti. Laps on saanud juba 12-aastaseks ja lugemishuvist pole haisugi. Jah, ta loeb, aga pika vinnaga. Mida teha?
📚 Kokkulepped. See on parim II ja III kooliastme noortega. Kui..., siis... Eriti hea, kui laps/noor sõnastab ise kokkuleppe.
📚 Lugemisnorm. Mõnedele meeldib ka päeva või nädala norme määrata, nt nädala lõpuks on vaja 30 lehekülge lugeda, siis esmaspäevast reedeni on 5 päeva, järelikult peaksin iga päev lugema vähemalt 6 lehekülge. Selle arvepidamisega on nii ja naa. Nii on, et ta äkki loebki need 30 lehekülge, aga naa on see, et ta ei pruugi rõõmu tunda sellest. Nende lehekülgede määramisega peaks kaasas käima ka tagasiside, nt vestlus lapsega loetust.
Kui ikka ei leia lahendusi lugemishuvi äratamiseks, siis pöördu minu poole. Proovime leida, sest egas kavalus ja hea tahe maailmast pole ära kadunud. 😉
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar