Täna hommikul ehk siis laupäeva hommikul voodis logeledes hakkasin äkitselt mõtlema, et mis olid minu selle nädala sõnad, mis kummitama jäid.
vestlusaken
motivatsiooniposter
vestma
jäädvustama
kalur
Miks just need? Kahte esimest kuulsin loengus "Eesti naiskirjandus juurtest õiteni". Vestlusaken on kõnekeelse sõna tšättima asemel, täpsemalt siis virtuaalse suhtluskeskkonna kirjaliku suhtlemise koht. Tore sõna! Kujutlen end aknal käsipõsakil vestlemas sõbraga, päike paistab silma ja. Edasi mõtle ise.
Motivatsiooniposter oli plakat, mis innustab sind millelegi mõtlema, edasi tegutsema, näiteks esimene slaid pikas loengusarjas. Meenutab motot kirjalikus tekstis. Natuke kohmakas sõna, aga ikkagi miskit uut.
Vestma ja jäädvustama olid sõnad, mis valmistasid raskusi 4. klassi õpilastele. Jah, eks need olegi sellised sõnad, mida iga päev ei kasuta. Ometi on nad olemas iga inimese sõnalaekas. Võtad neid sealt aeg-ajalt välja ja kindlasti tõusevad nad su tekstis esile. Vestan siin oma sõnalugu. Tegelikult oli kerge lastele selgitada selle sõna kahetähenduslikkust, aga sõna jäädvustama tähenduse selgitamine oli päris keeruline. Ma tean selle sõna tähendust, aga ei oska seletada - tuttav lause. Neljandikud sel reedel panid need sõnad esimest korda oma laekasse.
Kalur oli sõna, mida üks üheksandik ei teadnud. Oh, jah...
Tegelikult on meie sõnavara viimasel kuul muutunud. Aasta alguse sõnu: vaktsineerimine, rohepööre, vaimne tervis, elekter, arved, kiik, ratas, helmed...
Aga praegu: sool, sooda, põgenik, ärevus, džävelin, gaas, kallas, herem, salm, palm...
Küll oleks turvaline ja hea, kui saaksime hetkel oma põlissõnu kasutada!
ema, puu, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi-, ela-, ole-, päev, vesi, hing, ilm, isa, koda, käsi, maa, öö, üks, meel, aed, aeg, eile, julge, kiri, maja oja, tõuse-, naera-...
Ja veel. Viimase nädala üllatusluuletus!
Anna Haava "Kohus"
