Lugemispäevik- mis? miks? milline?

 

Mis on lugemispäevik?

See on kindlavormiline vihik, märkmik vms, kuhu tehakse vahetuid dateeritud ülestähendusi raamatu kohta, mida parasjagu loed.

Miks on vaja koolis lugemispäevikut?

Vastuseid on mitmeid.

• Esimene põhjendus lähtub riiklikust õppekavast. Põhikooli õpilane väljendab end kõnes ja kirjas asjakohaselt ning selgelt, teeb loetu põhjal järeldusi ning avaldab arvamust, vahendab loetut suuliselt ja kirjalikult. Igaüks, nii 4. klassi või 9. klassi õpilane kui ka täiskasvanu teab, et eneseväljenduse arendamine on pikk protsess. Lugemispäevik on üks võimalus.  /https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/4202/1010/1m%20lisa1.pdf# lk 14/
• Lugemispäevik annab ka pidevat teavet õpetajale, et kas õpilane ikka loeb raamatuid jms.
• Hea ja põhjalik lugemispäevik aitab õpilast raamatute vastamise tundides.
• Hea ja põhjalik lugemispäevik võib õpilast aidata ka aastaid hiljem, nt on vaja kiiresti meenutada mõne raamatu sisu.

Milline võiks olla lugemispäevik?

Lugemispäevikuks võiks olla pisut stiilsema välimusega kaustik, märkmik, sest hea lugeja täidab seda rohkem kui ühe õppeaasta. Lisaks ei pea seda igapäevaselt koolis kandma, nii et ta ei „kulu“ ka nii kiiresti.

    Lugemispäeviku tiitellehel võiks olla sinu nimi ning aeg, mil sa selle lugemispäevikuga algust tegid, ja koht.

 Näiteks  Joosep Tootsi lugemispäevik

               Alustatud 3. september 2021

                               Kolga

Kui otsustad oma lugemistest aru anda veebis näiteks blogi näol, siis teata sellest kindlasti õpetajale.

Millal täidad lugemispäevikut?

Ikka siis, kui oled algust teinud raamatu lugemisega. Lisaks saad ka võimaluse seda teha alati koolis pärislugemise tundide ajal.

KUI OLED LÕPUKS JÕUDNUD RAAMATU LUGEMISENI, SIIS

    Esmalt pane kirja oluline teave raamatust:

Autor

Pealkiri

Tõlkija, kui tegemist väliskirjandusega

    Seejärel tulevad sissekanded vastavalt sinu lugemistempole. Oluline on kuupäev, mil lugesid, ja lehekülgede arv (või peatükkide arv) tol lugemise päeval.

Näiteks 12. sept 3.-15. leheküljeni või 12. sept 1.-3. peatükini

    Sõnad, mille tähendus oli sinu jaoks arusaamatud, võiksid ka kirjutada koos tähendusega nende sissekannete juurde. Mida rohkem tead sõnade tähendusi, seda kergemaks läheb sul tekstidest arusaamine.

    Järgmiseks kirjuta sellest, kuidas raamat algas (kas kirjelduse, dialoogi või tegevusega)? Kas algus äratas huvi? Miks? Kas miskit jäi segaseks? Kas alguses on üks või mitu tegelast? Kas saad juba aru, kes on peategelane? Millise mulje ta jättis? Kas tal on mingeid muresid?

    Mõne peatüki pärast või järgmisel lugemiskorral keskendu alljärgnevatele küsimustele.

* Mis on vahepeal juhtunud?
* Mida arvad peategelasest või teistest tegelastest nüüd?
* Kas lugemine edeneb ladusalt või tuleb ennast sundida? Miks?
* Ennusta, mis võiks raamatus järgmisena juhtuda.

    Kui oled jõudnud poole peale, siis võiksid taas kirjutada loetust.

* Kas sinu ennustus pidas paika?
* Kuidas lugemine edeneb?
* Kas sündmustik köidab?
* Tegelased? Kas nad käituvad eluliselt, ootuspäraselt vms? Kas mõistad nende käitumist ja kiidad selle heaks? Too näiteid.
* Kas midagi on jäänud arusaamatuks?
* Ennusta, kuidas raamat lõpeb.

 

KUI RAAMAT LÄBI, SIIS

    Võiksid kohe ja põhjalikult anda hinnangu loetule. Abiks võid võtta alljärgnevaid küsimusi.

Kas lugu oli selge ja arusaadav või jäi vastamata küsimusi? Kas oskasid lõpplahendust ette näha või oli see ootamatu? Kas raamat pani millegi üle mõtlema? Kas tegelaste käitumine oli arusaadav, ootuspärane, põhjendatud? Kas mõni tegelane muutus loo käigus? Kas leidsid end mõnes tegelases? Kas raamat vastas ootustele? Mis meeldis, mis mitte? jne

    Kui sa ei soovi selle eelmise juhtnööri järgi kokkuvõtet teha, siis võid ka valida õpetaja poolt koostatud töölehtede hulgast sobiva ja teha nende järgi analüüs.

VÄIKE NÄPUNÄIDE! 👍

Mida põhjalikumalt analüüsid loetut, seda vähem sinult küsitakse lisaküsimusi.

KUI JÄTAD RAAMATU POOLELI, SIIS

põhjenda, miks sa seda teed, sest tegelikult ongi normaalne, et kõik raamatud ei kõneta.