Mõttetaara

 ... kus küll võetaks vastu tühja mõttetaarat!

Korrastasin oma sahtleid. Oh, kui palju igasugust vana ajalehematerjali! Olen kunagi heas usus igasuguseid häid lugusid, intervjuusid jms kõrvale pannud, et seda läheb ehk vaja. Koristades avastad, et tegelikult pole sa neid kordagi liigutanud ja pealekauba peaks kõik see netis üleval olema. Nii et kõik prügikasti! Oi! Ei! 

"Elame ajal, mil emakeeleoskuse eest saab medali" 3. märts 2000; "Kas kaardid ja keel on võrreldavad?" 17. veebruar 1995; "Eesti - keel ja maastik" 3. august 2012; "Laste lugemisoskusest mitme nurga alt" 2. september 2006 jne. Kas ikka viskan kõik need ajaleheväljalõiked? Pealkirjad viitavad ajatutele probleemidele, küsimustele. 

Ehk siis taas - kus küll võetakse vastu tühja mõttetaarat?

Vups! Hetkel raadios kõlas lause, et veel viis aastat ilmuvad uudised ajalehepaberil! Huvitav. Nii et aastal 2027 kõik helesinisel ekraanil. No vaatame. Ikka vist ei viska neid ajaleheväljalõikeid ära:)

Õppeaasta lõpus on eriti hea mõelda: mis teadmised panen varasalve, mis lennutan tuulde?

Sõna tuulde meenutas Thuni külvikalendrit. See ju praegu oluline. Kas juure-, lehe-, õie- või viljapäev? 

JUUR - tugev maa-alune vars, millest taim toitub - MILLEGI ALGUS, LÄHTEKOHT (teadmised)

LEHT - taime osa, mis kinnitub varrele v oksale - TALLETAMINE (paberileht, veebileht)

ÕIS - taime erksavärviline osa - SILMAPAISTVAIM OSA (hellitusnimi õieke)

VILI - taime osa, mis tekib õiest ja sisaldab seemneid - SAAVUTATU, TULEMUS 

Mis päev täna on? 

https://www.maheseemned.ee/et/kalender/ 

Kevadannid

 Milline paradoks!

Tärkamisajal olla haige. Tüütu, aga sunnib olukorraga leppima, sunnib maailma vaatama teise pilgu alt, sunnib unustama, sunnib uuesti alustama. 

Sügisel korjame saaki, kõike seda, mida külvatud, istutatud kevadel. Paradoks ongi nüüd koolisüsteemis. Sügisel hakkame külvama ja istutama, nüüd, kevadel aga saaki koristama. Kui talvel oli blogikülastusi ainult siis, kui jõudis kätte mingi raamatu vastamise tähtaeg, siis nüüd on läinud elu kibedaks. Statistika näitab igapäevaseid külastusi ja küllap just neid nn raamatu vastamise töölehti sirvitakse. Nii et kogume läbiloetud raamatu(te) saaki!

Kui rikkaliku varasalve keegi saab, see on põllumehe (loe õppuri) enda teha. Noh, oma osa on siin ka ilmastikul (loe koolipäevadel) ja ka mullast, kuhu külvatud (loe eelnevalt õpitu). Kes on õpetaja selles agraarmajanduses? Mõisapäevilt kindlasti kubjas:), tänapäeval ehk nõunik. Mine sa võta kinni! Igal juhul mitte eurovolinik, sest need on ju PISA testid:) Põllumees põline rikas.

Oh, neid metafoore! Meenub Eno Raua "Peep ja sõnad". Kõigile tuttav raamatuke lapsepõlvest. On vahva, kui õpid kujundeid, piltlikke ütlusi, olukordi sõnastama. Elu läheb kohe lõbusamaks...

Mis need meemidki muud on kui kokkupakitud kujundid elust enesest!