Milline paradoks!
Tärkamisajal olla haige. Tüütu, aga sunnib olukorraga leppima, sunnib maailma vaatama teise pilgu alt, sunnib unustama, sunnib uuesti alustama.
Sügisel korjame saaki, kõike seda, mida külvatud, istutatud kevadel. Paradoks ongi nüüd koolisüsteemis. Sügisel hakkame külvama ja istutama, nüüd, kevadel aga saaki koristama. Kui talvel oli blogikülastusi ainult siis, kui jõudis kätte mingi raamatu vastamise tähtaeg, siis nüüd on läinud elu kibedaks. Statistika näitab igapäevaseid külastusi ja küllap just neid nn raamatu vastamise töölehti sirvitakse. Nii et kogume läbiloetud raamatu(te) saaki!
Kui rikkaliku varasalve keegi saab, see on põllumehe (loe õppuri) enda teha. Noh, oma osa on siin ka ilmastikul (loe koolipäevadel) ja ka mullast, kuhu külvatud (loe eelnevalt õpitu). Kes on õpetaja selles agraarmajanduses? Mõisapäevilt kindlasti kubjas:), tänapäeval ehk nõunik. Mine sa võta kinni! Igal juhul mitte eurovolinik, sest need on ju PISA testid:) Põllumees põline rikas.
Oh, neid metafoore! Meenub Eno Raua "Peep ja sõnad". Kõigile tuttav raamatuke lapsepõlvest. On vahva, kui õpid kujundeid, piltlikke ütlusi, olukordi sõnastama. Elu läheb kohe lõbusamaks...
Mis need meemidki muud on kui kokkupakitud kujundid elust enesest!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar