Ei olegi sõnaraamatus?

Etümoloogiasõnaraamatus?

* etümoloogia - keeleteaduse osa, mis uurib sõnade päritolu jms

Jan Kausi "Vaade" pani mõtted rändama... pani taas sõnatüvedele mõtlema, sõnadega mängima. Raamatus oli nn suuri sõnu, nt lõpmatus, tühjus jne. Mõtted uitasid igavikulisusele. Igavik. Kas sõnast igav? 😊Mu viimase aja pidev tegevus, see on huvitav. Aga nüüd sõna vaade juurde. 

vaade : 

Polegi seda sõna. Tühjus. "Vaates" kirjutab tühjusest Jan Kaus: "Igatahes pole tühjus staatiline, vaid pidevalt arenev, pidevalt täiustuv. Iga olend jätab surres endast maha tühja koha, augu - aga see pole sama mis vaakum. Ka tühi koht on jälg, lisandus tühjuse pidevale kasvule." /lk 136/

vaatama : oma pilku millelegi v kellelegi suunama, vt valvama

Olgu, keeran paar lehte edasi.

valvama : midagi v kedagi silmas pidama hoidmise, kaitsmise, hoolitsemise eesmärgil. Läänemeresoome tüvi. Ometi on arvatud, et võib olla tuletis sõna valama tüvest. Vana kirjaviisi valatama silpide koondumisel on tekkinud vaatama. 

Järjest huvitavamaks läheb, sõnani valama poleks oma aruga jõudnud. Nii tore, et on olnud sõnade uurijaid-puurijad ja et on sõnaraamatuid.

valama : nõust vm mahutist kallutades vedelikku vm ainet välja voolata laskma. Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka sõna vale.

Et siis valan vaateid mingist mahutist, lasen vaadetel voolata välja. Väljast sisse ehk siis mina olen anum, millesse vaated voolavad... Aina põnevamaks läheb, sõna vale? Huvitav!

vale : tõele mittevastav. Arvatakse, et see on tuletis tüvest valama. "Sõna võis algselt tähendada soolikasse valatud vorsti ja seda hakati kujundlikult kasutama väljendtegusõnas valet rääkima." /Eesti etümoloogiasõnaraamat/

Valevorst:) Valan valesid. Uh. Ei taha.

Selle mängu punktiks sobib taas Jan Kausi "Vaatest" üks mõtteke.

"...maailma avastamine eeldab aega, täpsemalt öelda mentaalset aeglust. Sellist aega, mille käigus aja igapäevane, ühesuunaline loomus muutub, taandub." /lk 145/

Lummav lumi

 lummama : lummata : lumman, läänemeresoome-mari tüvi

nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama

lumota soome

lumaš mari

lumi : lume : lund,  Uurali tüvi

lumi vadja, soome, isuri, karjala, vepsa

luim liivi

lopme saami

lov ersa

lov mokša

lum mari

Ometi! Kui ilus! Nagu muinasjutt!  :  Kaua võib? Ikka veel, see ei lõpegi! 

Iga talve laused. Lumi on hea näide sellest, kuidas suhtumine millessegi/kellessegi muutub. 

Uus ja värske on imetlusväärne, igapäevane muutub tüütuks. Kuidas leida rõõmu ja jõudu

 näha argipäevas? Väga lihtne. Meeldetuletustega, et

- pole halba ilma, on vaid halvasti valitud riided;

- igas töös leidub üks suhkrutükk, mis teeb...;

- homset päeva pole keegi näinud;

- rõõm ei tule valuta;

- Carpe diem!

Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?

   Ma kuulutan su sekundid kõik imeks

   täis iluehmatust ka täna hommikul. 

Selle Betti Alveri luuletusega võiks seekord lõpetada.

PS! Realistlik vaade tujukale aprillile 😎 

Kui lumehang enne paastumaarjapäeva kaks nädalat koera kannab, siis kannab lumehang pääle paastumaarjapäeva kaks nädalat härga.

Kui maarjapäeval lumi katusel, siis jüripäev hanged aia ääres.

* 25. märts paastumaarjapäev, 23. aprill jüripäev

Avav aprill

 ... jürikuu, mahlakuu, sulakuu, naljakuu, lihavõttekuu, puhkemiskuu.

Aprilis (lad avav)

Naljapäev on möödas, paar korda nägin, et siga lendab. See ninapidi vedamine on tore! Ja see nõuab pingutust, mõtlemist, improvisatsiooni, no mida veel!

14. aprill on künnipäev. Päeva nimetuski ütleb, et pidid valmis olema põllutöödeks. sel päeval tehti miskit sümboolset põllutöödega, viidi väike koorem sõnnikut põllule, künti üks vagu vms ja tõusma pidi hästi vara. 

Aga see päev on ka väga seotud kooliga. 2004. aastal sai sellest päevast õues õppimise päev. Nii et sel päeval tuleb siis tõusta hästi vara ja teha kasvõi seda õues õppimise päeva sümboolselt: minna õue õppima natukesekski. Veel parem, võta raamat kätte ja otsi üks tuulevaikne päikseline koht ja loe raamatut, kohvi- või teetass kõrval. Täiuslik.

Kiusatus on hetkel lõpetada, sest nii ilus pilt tuli silme ette...

/ - - - /

On elu lühike, kuid kunst on pikk,

et pole põhjust olla murelik.

Las saab areeni aardeks haisev sikk

ja talle kuulub au ja tulevik,

kunst kunstiks jääb ja loom on ikka loom,

ükskõik, kas hõrk või vänge ta aroom.

Poeetidest üks on küürus gnoom,

kui teisele maailm on aerodroom.

/ - - - /

"Lüüriline intermetso"

Artur Alliksaar, aprillis sündinud poeet

* gnoom - 1. kääbuslik inimesetaoline olend 2. mõttetera, eriti Vana-Kreekas.

https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/gnoom/1 

* aerodroom - lennuväli

* lüüriline - tundeluuleline, lüürikasse kuuluv

* intermetso - vabavormiline instrumentaalne muusikapala, vahemäng

Sõna on põlissõna

Täna hommikul ehk siis laupäeva hommikul voodis logeledes hakkasin äkitselt mõtlema, et mis olid minu selle nädala sõnad, mis kummitama jäid. 

vestlusaken

motivatsiooniposter

vestma

jäädvustama

kalur

Miks just need? Kahte esimest kuulsin loengus "Eesti naiskirjandus juurtest õiteni". Vestlusaken on kõnekeelse sõna tšättima asemel, täpsemalt siis virtuaalse suhtluskeskkonna kirjaliku suhtlemise koht. Tore sõna! Kujutlen end aknal käsipõsakil vestlemas sõbraga, päike paistab silma ja. Edasi mõtle ise.

Motivatsiooniposter oli plakat, mis innustab sind millelegi mõtlema, edasi tegutsema, näiteks esimene slaid pikas loengusarjas. Meenutab motot kirjalikus tekstis. Natuke kohmakas sõna, aga ikkagi miskit uut.

Vestma ja jäädvustama olid sõnad, mis valmistasid raskusi 4. klassi õpilastele. Jah, eks need olegi sellised sõnad, mida iga päev ei kasuta. Ometi on nad olemas iga inimese sõnalaekas.  Võtad neid sealt aeg-ajalt välja ja kindlasti tõusevad nad su tekstis esile. Vestan siin oma sõnalugu. Tegelikult oli kerge lastele selgitada selle sõna kahetähenduslikkust, aga sõna jäädvustama tähenduse selgitamine oli päris keeruline. Ma tean selle sõna tähendust, aga ei oska seletada - tuttav lause. Neljandikud sel reedel panid need sõnad esimest korda oma laekasse. 

Kalur oli sõna, mida üks üheksandik ei teadnud. Oh, jah...

Tegelikult on meie sõnavara viimasel kuul muutunud. Aasta alguse sõnu: vaktsineerimine, rohepööre, vaimne tervis, elekter, arved, kiik, ratas, helmed...

Aga praegu: sool, sooda, põgenik, ärevus, džävelin, gaas, kallas, herem, salm, palm...

Küll oleks turvaline ja hea, kui saaksime hetkel oma põlissõnu kasutada!

ema, puu, jõgi, kaks, kala, keel, kõiv, nimi-, ela-, ole-, päev, vesi, hing, ilm, isa, koda, käsi, maa, öö, üks, meel, aed, aeg, eile, julge, kiri, maja oja, tõuse-, naera-...

Ja veel. Viimase nädala üllatusluuletus!

Anna Haava "Kohus"

Harju+

 mus = harjumus

tahta teada, mis toimub. Raadiost, telekast, veebist... inimestelt. Keeruline, sest tean, et harjumused muutuvad tihti tõeks, et nii ongi. Harjumus varahommikuti tõusta, harjumus hambaid pesta, harjumus suhkruta kohvi jooma, harjumus jala kooli minna, harjumus mask ette panna, harjumus arvuti tööle panna, harjumus kirjakastid avada, harjumus...

muspärane = harjumuspärane

Õudusega märkasin, et eileõhtused uudised olid natuke tapeediks muutunud. Harjunud olekuga räägitakse ja kuulatakse sündmustest, mis kaks nädalat tagasi ehmatasid meid. Nüüd vaid teeme tõsise näo pähe ja. 

Oh, kui valus see kõik on!

sk = harjusk,

endisaegne rändkaubitseja. Sool ja äädikas, tikud ja supipurgid. Ehk on neid harjuskitel? :)

matu = harjumatu

on see põgenikevool ja see peabki jääma harjumatuks!!!

tama = harjutama; ta = harjuta

Harjuta andma, loovutama, elama vähemaga. Mõistlik. Miks see ainult kriisis meelde tuleb?

tus = harjutus

pettumus + viha = ?

kadedus + himu = ?

julgus + tegutsemine = ?

märkamine + siirus  = ?

südameheadus + rõõm = ?

mõistmine + leppimine = ?

sünd + surm = 

s = harjus

kala (Thymallus thymallus), jõgede leedi, lõheliste seltsi harjuslaste sugukonda kuuluv. Eesti keeles tuntud ka sünonüümid: ärn, harjakas, hõbeforell. Eestis on harjuste püük keelatud aastaringselt ja ta on levinud vaid mõnedes jõgedes.

Harjus harjutas harjus harjumatut harjutust.

Küll on tore see eesti keel!

Õnne ja kestvust sulle, eesti keel!

Päev korraga

 ja samas pikk siht silme ees

Parim hetke mõtestamiseks. 

"Mida täna teed?" küsib ema telefonis. 

"Noo, nagu ikka. Väljas on ilus päike. Õue lähen kindlasti."

Valus ja piinlik on hetketi nii rahulikult oma päev paika panna. Aga nii see on. Meil siin on rahu. Vähemalt väliselt ja seda tuleb hoida. Tuleb iga päeva, iga hetke kasutada ja sellest rõõmu tunda. 

Kohati hakkaski me elustiil liiga nautlemiseks minema. Jah, tasakaal peab olema. Kui vehid ikka hullult tööd teha, siis peab sinna vahele mahtuma ka pisut molutamise aega. Nüüdseks peaks ka see molutamise aeg olema heade mõtete aeg. Ees oleva töö/ tegemise aeg. Patt on praegu lihtsalt telefonis ekraanil näppu liigutada minutite/tundide viisis. 

Vaheaega on jäänud kaks päeva. Jõuab veel mõnd raamatut/teksti lugeda, analüüsida toimuvat ja oma lähedastega olla. Kohal olla!

"Mida täna teed?" küsib ema

"Korrastan mõtteid, koristan tuba, valmistan ette koolinädalaks. Aitan Ukrainat." 

Tahe/kange soov

 "Püüdes teistele õnne anda, saame ka ise õnnelikuks." M. Maeterlinck 

Tsitaat muinasjutulisest näidendist "Sinilind". 

hea - paha 

ilus - inetu

lahkus - kadedus

tarkus - rumalus

töökus - laiskus 

hellus - vägivald

Muinasjuttude tunnused. Ka "Sinilinnu" omad. 

Kahtlematult tahame, et iga lugu lõpeks hingelise puhtuse, andestuse, usalduse ja kõikemõistva rahuga. Kui kõrgelennuline tänases päevas!

 Alleaa...

Päevad pikenevad, päike tõuseb varem ja loojub hiljem. Oleme draakoni küüsis. Vägilane võitleb. Draakoni suurus ja julmus kohutavad. Vägilane võitleb, peab vastu. Draakon irvitab, ajab suust vahtu. Vägilane võitleb, peab vastu, silmis lootus. Draakon kasvatab mingeid päid, mürgine tulejuga. Vägilane võitleb, peab vastu. 

Kus saabub pööre?

Aeg näitab.