Tahaksin kirjutada nagu vana kala, aga ikka on tunne, nagu oleksin kala kuival. Ometi tegu 8. postitusega. Ise ka imestan, et kirjutan.
Aga laupäeval tundsin end nagu kala vees. Raamat või film? Kas Ruitlase "Vee peal" või Simmi "Vee peal"? Mõlemad. Iga vesi jõuab ükskord jõkke... Õnneks ei saa kummagi kohta öelda, et ei liha ega kala. Mõlemad omas žanris head. Filmi eelis on taustamuusika ja seda oli Simm hästi valinud: kui 80ndate pilt tundub noorele vaatajale trööstitu (muide raamatut lugedes pole see nii trööstitu, mu meelest on ümbritsev maailm värvilisem ja pole nii lagunenud, nt kasvõi haigla jms kohad), siis muusika oli super, ABBAst Rannapini.
Üle kõige läheb mulle neis kahes loos korda, et noor peategelane püsib vee peal, st tuleb toime ja vaatamata keskkonnale jääb ta helgeks ja heaks.
Mittekalamees on kahe jalaga maal, siis need hääs mõttes kalamehed on kahe jalaga veel. Veel veel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar