(Mälestades Soame Jenynsit, kes tuli meelde, kui luuletus oli juba kirjutatud)
Mõnikord tuleb mulle häid mõtteid,
üllatavalt häid mõtteid: need on mõtted
ja sealsamas saavad nad nagu iseenesest sõnadeks.
Panen kirja ja siis loen...
Miks ma selle kirjutasin?
Kust ma selle võtsin?
Kuidas see mulle pähe tuli? See on nii palju parem kui mina...
Kas me olemegi siin ilmas lihtsalt tinti täis sulepead,
millega keegi kirjutab seda, mille meie paberile paneme?
[18.detsember 1934]
Täna olin juba kodus. Äratehtud. Soojuse lummuses. Kulgemise lummuses. Pessoa lummuses...
https://www.youtube.com/watch?v=HuQ1fIWwFpg&ab_channel=JonnaKubu
***
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar