Aeg ja raamatud

 "... inimese teod on tihti olenematud temast endast." (lk 503)

Vastuoluline tsitaat, sest ei möödu sünnipäeva või mingit muud olengut või kursust, kus me ei tuletaks meelde, et kõik on sinus endas, et ainult sina saad kujundada ja ohjes hoida oma elu. Kohati nii on, aga tagantjärele ikka vaatad, et ega nii pole. Kas ma planeerisin sel nädalal kodus istumist ja raamatute lugemist? Ei. 

Jah, minust endast see ei sõltunud. Aga teisest küljest olen tänulik ja natuke ikka sõltus, sest ega keegi teinud ei võtnud ju raamatut kätte kui ma ise. Eks need raamatu tegelased just võitlesidki sellega, et aeg sundis neid ootamatult vastu võtma otsuseid, mida nad vabaduses elades mitte kunagi poleks võtnud. 

Olen veel Viirlaiu raamatu kütkes. Karm ja tõsine lugu, aga mu meelest peaks ikka igaüks ühel või teisel ajahetkel selle läbi lugema. Kuidas mõista aega? Kuidas mõista inimesi? Kuidas arendada endas empaatiat? Jah, just arendada, sest mu meelest on see omadus, mida saab inimeses arendada ja inimene saab ka ise seda arendada, mitte ainult, et talle näidatakse näpuga, mida ja kuidas nüüd.

Ma lihtsalt pean kirjeldama üht eilset hetke. Istun diivanil, loen: olen metsavendade onnis, loobin rabavett välja ja püüan end varjata punavõimude eest. Telekas saade "OP", räägitakse ehetest. Vidinatest, mida sul tegelikult vaja ei ole, ilmselgelt on see heaolumaailma väljund. Samal ajal ehmud, sest tunned mitme erineva aja ja ellusuhtumise kokkupõrget: 

meie hubane maailm - 1946. aasta vastuoluline Eesti küla - meie hubane maailm - Zelenski Ameerikas - meie hubane maailm - sõda Ukrainas - meie hubane maailm - ...

Kui hea elu meil ikkagi on! Selles on vabadus. 

"Maailm on selleks siiski liiga suur, et üks võim seda suudaks vallutada ja oma võimuses hoida." (lk 108)

Võimas ja nii mitmekihiline kujund. Eelkõige mõtlen kohe poliitikale, aga sealt läheb ka mõte edasi inimese enda juurde, tema mikromaailma juurde ja sealt edasi...

Edasi mõtle ise!

Häid pühi ja pühi siis raamatutelt tolm (muide, mu "Ristideta hauad" on riiulis lae all ja oi kui paks tolmukiht selle peal oli 😀)! 

Elagu aeg ja raamatud!