Millise pildi valin aastast 2022?
Võtsin ette telefoni fotojäädvustused, kerisin tagasi selle aasta jaanuari esimesele kaadrile. Uskumatu, kui palju on sellesse aastasse mahtunud! Mida kõike! Samas on selles mingi korduv muster: koduõu, lapselaps, õpilased, raamatud, sõbrad, teater, kass. See ongi minu maastik.
"Kuidas möödus 2022?", küsis vend tänahommikuses telefonivestluses.
Ei osanudki kohe vastata, võttis kogelema ja lõpuks ikkagi ütlesin, et keeruliselt. Vend lisas, et jah, Ukraina sõda. Ma isegi leidsin, et jah, et need suured raskused (haigused, sõda, majandus jm teemad) on ühe väikese inimese elu fooniks. Väike inimene askeldab omas mullis ja ma tunnen, et see on ka väga mitmepalgeline, selles on suurt rõõmu, aga ka loobumisvalu, leppimiskibedust. Et on kaks maailma: suur ja väike ning on hea, kui nendes on tasakaal. Pead olema nagu võilillelaps (viimase loetud raamatu tugevaim sümbol), ellu jääma kõige kiuste ja mitte ainult ellu, vaid ka särama nagu võilill ja andma teistele jõudu ja tervist. Nagu võilill.
Jah, kui peaksin end iseloomustama, siis see võilille motiiv on hea. Hetkel väga haakub. Ja üldse, mis toimub, lumi sulab mõnuga, hiired pööningul on üles ärganud, suvised sipelgad on köögis askeldama hakanud. Kas kevad koputab uksele? Küllap vist, sest kui täna linnukestele süüa läksin viima, siis ehmatas mind õhk! See oli kevadine! Uhh, ei taha veel. Olen täitsa nõus veel lund lükkama ja jalutama lumises metsas, kus saad lumerohke oksa kätte võtta ja seda raputada. Mis rõõm! Valge suhkur kukub krae vahele ja on tore jõuda koju, kus ahi köeb, puud praksuvad pliidi all. Milline idüll!
No vot, ongi aeg mõelda, millise pildi valid sina aastast 2022?
6. jaanuar 2022
.jpg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar